Puitehituse traditsioonid Eestis ulatuvad aegade hämarikku. Me võime uhked olla oma esiisade üle, kelle ehitised on püsinud sajandeid. Puit on üks inimsõbralikumaid ehitusmaterjale, mille kasutamisel on kauaaegsed traditsioonid. Puit kui ehitusmaterjal ei vanane, vaid peaks muutuma üha populaarsemaks just tänu oma keskkonnasõbralikkusele.
Elamu Puitkarkassitööd 1.osa, Ajaleht EHITAME-kirjastus, OÜ Viplala, Tallinn 1998
Ehitamiseks kasutatav puitmaterjal on peaaegu täielikult kas männi- või kuusepuust. Erinevates kasutuskohtades nõutakse puidult ka erinevaid omadusi.
Häid tugevusomadusi nõutakse puidult, mida kasutatakse kandvates konstruktsioonides. Konstruktsioonides, kus puidu pind jääb nähtavale, on olulised kõik välisilmega seonduvad seigad. Põrandamaterjaliks kasutatav puit peab olema hea kulumiskindlusega. Mõningates konstruktsioonides pööratakse erilist tähelepanu puidu tule- ja pehkimiskindlusele.
Männi ja kuuse tugevusomadused on enamjaolt sarnased. Tugevusarvutustes ei hoita mainitud kahte puuliiki lahus. Puitmaterjali tugevusomadustele avaldavad nõrgendavat mõju nii okste suurus, hulk kui ka nende asukoht ja kuju. Puidu muudavad nõrgemaks ka poomkantsus ja pehkimisvead.
Saetud ja hööveldatud kuuse ja männi puitmaterjal erineb välisilmelt selle poolest, et mänd on vaigusem ja veidi tumedam. Männi aastarõngad on selgemini eristatavad ja okskohad tumedamad. Puidu välisilmet mõjutavad ka saagimisjäljed ja pinnatöötlus.
Mädanik on puidu kõige suurem vaenlane. Kuusk on pehkimisele vähem vastuvõtlik kui mänd ja männi tumedam südameosa talub pehkimist heledast pindmisest puidukihist paremini. Puidu pehkimiskindlust on võimalik suurendada keemilisi kaitseaineid kasutades. Pindmiste kihtide kaitseks võib kasutada pintseldatavaid puidukaitseaineid. Kestvama kaitse annab surveimmutus, kus kaitsev aine surutakse puidu sisse kuni südamikuni välja. Niiviisi kaitstud puitu nimetatakse püsipuiduks. Kuuse erandliku rakustruktuuri tõttu ei ole surveimmutust võimalik rakendada.
Puitmaterjali pikkused vahelduvad 1,8 meetrist kuni 6,0 meetrini, sammuga 0,3 meetrit.
Ristlõike mõõdud antakse millimeetrites, näiteks 75x225 (paksus X laius).
Saematerjali klassifikatsioon kvaliteedirühmadesse toimub silmamõõduliselt puitmaterjali välisilme põhjal. Põhiklassid on servatud ja poomkantsed.
Puidu omadused sõltuvad oluliselt niiskusesisaldusest, mida tuleb teada, sest puidu tugevus on ehitaja seisukohast eriti tähtis omadus. Puitmaterjalis sisalduva vee hulk muutub vastavalt keskkonna niiskusele. Niiskusesisaldus tasakaalustub tavaliselt keskkonna relatiivse niiskuse tasemele.
Kõige selgemalt ilmneb niiskusesisalduse muutus puidu paisumises ja kokku tõmbumises. Puit tõmbub kuivades kõige rohkem kokku aastarõnga suunas – umbes 8%, raadiuse suunas umbes 4% ja kõige vähem pikkuses – umbes 0,3%.
Kuna eri suundades kokkutõmbumised erinevad üksteisest, tekib puitmaterjalis kuivamise ajal ehitajale tülikas deformatsioon.
Et laua südamikuosa kumerdub, püütakse välisvoodri lauad paigaldada südamikuga väljapoole. Sellisel juhul püsivad laua servad tihedalt vastu aluspõhja.
Voodilauad tuleb alati kinnitada tasakaaluniikuses kuna kuivanud lauad võivad tulla sulunditest välja.
Puidu niiskusesisaldust arvestatakse puitkonstruktsioonide projekteerimisel. Vastavalt puidu niiskusesisaldusele antakse ka kasutuseesmärgist tulenevaid nimetusi: toores, õhukuiv, tislerikuiv, sisekuiv.
Elamusisesed Puidutööd I osa, Tallinn 1998
Lisaks männile ja kuusele kasutatakse ehitusel ka teisi puuliike. Neid kasutatakse enamasti sisetöödel pinnatarindites ja mööbli valmistamiseks.
Hööveldamisel antakse puitmaterjalile erinevateks kasutamiseesmärkideks täpne ristlõike kuju. Paraneb ja tasandub ka puitmaterjali pind. Tavaline hööveldamine vähendab puitmaterjali mõõtmeid 3-5mm. Punnimine vähendab laua kasulikku laiust ca 10mm.
Voodrilaudade märgistuses on alati kolm tähte. Esimene viitab kasutuskohale, teine punnitüübile ja kolmas punni ülahuule ja ülatõkise serva kujule.
Kasutuskoht
S = sisevooder
U = välisvooder
H = palkvooder
Punni tüüp
T = täispunn
Y = poolpunn
V = kaldvoodrilaua poolpunn
Punni ülahuule ja ülatõkise serva kuju
S = sirge
V = kaldne
K = dekoratiivne
P = ümardatus
L = sirge servaga punnisooneta
Materjalid, koguse arvutamine + nippe
Vaheseinad
Vaheseinte tugisõrestike tarindiks kasutatakse täpsete mõõtudega või hööveldatud 50 x 50 – 50 x 100 prussi. Valitakse võimalikult sirge puitmaterjal. Puidust tugikarkassi kinnituseks kasutatakse tavaliselt tsingitud lihtnaelu või harilikke kruve. Vaheseinte heliisolatsiooni parandamiseks kasutatakse mineraalvilla.
Siseseinte vooderdamiseks kasutatakse selleks otstarbeks hööveldatud laudu. Voodrilauad on profiililt, paksuselt ja laiuselt erinevad. Igast lauatüübist saab eriilmelise seinapinna.
Vajatav voodrilaudade kogus arvutatakse, mõõtes paneelitava piirkonna pindala (kõrgus x laius, m2), arvates maha võimalike avade pindalad ja korrutades nii saadud arvu ühe ruutmeetri katmiseks vajamineva lauakogusega.
Ühele ruutmeetrile kuluva koguse saamiseks jooksvais meetreis tuleb teada paneeli katvat laiust (kasulikku laiust). See on näiteks 95 mm laial täispunnlaual 88 mm ja 70 mm laial täispunnlaual 58 mm.
Ühele ruutmeetrile kuluv materjalikogus jooksvates meetrites saadakse 1000 mm jagamisel eelmärgitud katva laiusega:
Näiteks 95 mm laiust täispunnlauda on vaja ühele ruutmeetrile 1000:88=11,4m ja 70 mm laiust täispunnlauda 1000:58=17,2m.
Tellitav kogus saadakse ruutmeetrikoguse korrutamisel paneelitava pinna ruutmeetritega. Tavaliselt tellitakse materjal 5% varuga. Praktikas on tarvis arvestada ka laua kvaliteediga ja sellega, kas paneelpinnas on jätkukohad lubatud.
Puitvooderdis „elab“ vastavalt ruumi niiskusolukorrale. Ehitamisel saadakse hea lõpptulemus, kui voodrilauad tuuakse kuiva ja sooja ruumi ja virnastatakse nii, et õhk juurde pääseb. Laudu lastakse seista sel viisil mitu päeva, kuni need saavutavad ruumi niiskuse ja temperatuuri.
Elamusisesed Puidutööd II osa, Tallinn 1998
Lagede vooderdamisel kasutatakse sama arvutusmetoodikat kui seinte puhul. Lagede puhul tuleb aga eriti hoolikalt jälgida, et lauad on enne kinnitamist hoitud õiges niiskusrežiimis. See saavutatakse, kui paneele hoitakse mõned päevad enne paigaldamist toetemperatuuril.
Tuleb jälgida, et pärast lae tegemist ei muutuks ruumi niiskus. Kui selline olukord kütmisvõimaluse puudumisel siiski tekib, põhjustab niiskus paneelilaudade turdumist. Laelauad kõverduvad ja võivad lahti tulla. Juhul kui paneelilauad on paigaldamise ajal liiga niiskes, tõmbuvad need kokku ja tulevad punnidest lahti. Lakke tekib pragusid, mida saab parandada vaid uue laudise tegemisega.
Laudpõrandad
Laudpõrandad tehakse tavaliselt viimasena, sest nad on ehitustöödest põhjustatud kahjustustele kõige tundlikumad.
Enne põranda tegemist peab veenduma, et alustarandid on piisavalt kuivad. Selleks kuivatatakse ruumi mitu päeva või nädalatki.
Laudade suund valitakse juba alustarandite tegemisel selliselt, et valgus langeb laudade suunas.
Põrandalauad valmistatakse punnituna ja nende alumised küljed on kas õhemaks töödeldud või soonitud, mis vähendab kõmmeldumiseeldusi. See aitab ka pealmist pinda ära tunda.
Saun
Sauna leiliruumi seinte pinnatarindeina kasutatakse ainult püstvooderdist.
Seina- ja laevooderdised tehakse puidust. Puiduks sobivad mänd ja kuusk, kui valitakse väheokslik puit. Leiliruumi sobivad paremini haab ja lepp. Ent hind piirab kasutamise üksnes lavalaudade pinnana.
Leiliruumi vooderdiseks ja muudeks tarinditeks kasutatav puit peab olema sisekuiv, kuna temperatuuri kõikumised on hiljem suured. Niisekelt kinnitatud paneel tuleb kuivades hiljem punnist välja.
|
